Väidetavalt mõtleb hea jurist nagu filosoof, aga kõneleb nagu talupoeg – samas lugeda ei tahaks keskmine inimene neist kumbagi. Õiguslik copywriting ehk sisuloome on nagu tõlge ammendavalt korrektse õiguskeele ja ladusalt loetava üldkeele vahel.
Kuhu seda sisu siis vaja on? Lisaks igapäevatöös koostatavatele õigustekstidele kuuluvad õigusbüroo tegevuse juurde veel erinevad turundustekstid nagu:
- blogi,
- artiklid,
- uudiskirjad,
- kodulehe tekstid.
Ehkki esimese hooga ei oskaks paljud juristid enda tegevust turundusega seostada ning veel üsna hiljaaegu kehtis advokaadibüroodele lausa reklaamikeeld, võib seda inimkeeli nimetada klientide ja vastava valdkonna spetsialistide kokkuviimiseks. Hätta sattudes pöördub klient ikka parema meelega inimese poole, kes on antud valdkonnas juba tuntust kogunud (või kellest ta üldse midagi kuulnud on).
Päevakajalistel teemadel artiklite kirjutamine on oluline osa valdkonna eksperdikuvandi loomisel. Samuti aitab sisukas ja loetav õigusblogi kliente kodulehele tuua ning neid seal ka hoida. Sageli jäävad pikalt õiguskeeles toimetanud juristid laiemale publikule kirjutamisega aga jänni. Miski ei tapa loomingulist eneseväljendust kiiremini, kui aastatega luuüdini aretatud sund olla õiguslikult korrektne.
Õiguslik kirjutamine ja õigusest kirjutamine
Turundusliku teksti eesmärk on olla informatiivne, hariv, aga ka kergestiloetav ja isegi meelelahutav. Seda ei saa kirjutada õiguskeeles, mis on puhtalt töökeel ja mõeldud ennekõike kabinetis kasutamiseks. Näiteks kui tavakeeles üritatakse sõnakordusi ja keerulisi lauseid pigem vältida, pole õiguskeeles ilukirjanduslikele kaalutlustele ruumi. Seal toovad värvikad sünonüümid või teksti lihtsustamine paremal juhul kaasa mitmetimõistetava, halvemal juhul täiesti väära tähenduse.
Juriidilise keelekasutuse eesmärk on ennekõike maksimaalne täpsus ning terminoloogiline ühtsus. Tulemuseks on laitmatu õigustekst, mis pole tingimata lihtsurelikele lugemisnaudinguid pakkuv – ega juristidele endilegi, kui aus olla. Isegi kui oskused ja inspiratsioon hästiloetavate tekstide kirjutamiseks on olemas, ei pruugi selleks põhitöö kõrvalt aega jääda.
Kuidas siis kirjutada õigusest nii, et välja ei kukuks järjekordne kuiv ja korralik õiguslik tekst? Kas õigusest üldse on võimalik ladusalt ning isegi meelelahutuslikult kirjutada nii, et õiguslik mõte ei kannataks?
Siin tulebki mängu õiguslik copywriting, mis aitab leida tasakaalu juriidilise tähenduse ja inimkeelse arusaadavuse vahel. Ennekõike abistab õiguslik copywriting kõikvõimalike turundustekstidega. Õiguslik copywriter on professionaal, kes mõistab nii õigusliku kui müügiteksti nüansse ja oskab neid parimal moel ühendada.
Milleks kogu seda kirjutamist üldse vaja on
Tänapäeval on koduleht iga ettevõtte esimene visiitkaart, mille järgi inimene otsustab, kas võtta ühendust või pead õlgade vahele tõmmates veebiavarustesse tagasi põgeneda. Lakooniline koduleht õigusteenuste loetelu ning kontaktandmetega konkureerib otsingumootoris kümnete kui mitte sadade teiste büroodega. Üsna tõenäoliselt ei jõua see otsingutulemuste esilehelegi ja järgmistele ei jõua jällegi otsijad.
Seetõttu annavad põhjalikumad tekstid kas teenuste juures või (blogi)artiklite kujul otsingumootoris tuntava konkurentsieelise. Kui inimene otsib lahendust konkreetsele õigusprobleemile, on SEO mõttes tegemist kõige ehedama pika otsingusõnaga, mis toovad kodulehele just need inimesed, kellel juba on õigusteenust vaja. Hea ja sisukas tekst omakorda tekitab usaldust ning aitab huvilist kliendiks tuua.
Kuidas seda teha
Parim inspiratsiooniallikas (blogi)artiklite tootmiseks on igapäevane töö – jaga praktikas sageli üles kerkivaid probleeme, kommenteeri täiendavalt päevakajalisi kohtulahendeid või kasuta ära hooajaliselt igipopulaarseid teemasid. Näiteks tuludeklaratsioonide täitmise ajal võib rääkida maksudest, kevadel suvila ostuprotsessi puudutavatest ohtudest ning suvisel abiellumishooajal perekondlikest õigussuhetest. Artikli võib üles ehitada ka “lugeja/klient/ettevõtja/kodanik küsib” formaadis, millele vastamine on juba üsna sarnane juristi igapäevatööga.
Siiski tasub silmas pidada, et kui juba kodulehele blogi teha, peaks sinna postitama regulaarselt – jah, õnneks on ka iga mõne kuu tagant regulaarne. Kui aga lehel on vaid paar postitust, millest viimased avaldatud aastaid tagasi, tekitab see pigem küsimuse, kas büroo enam üldse tegutsebki.
Kokkuvõttes aitab kvaliteetne, praktiline ning hariv veebisisu õigusbürool konkurentide seast silma paista, valdkonnas autoriteeti kasvatada ja potentsiaalsetel klientidel neid üles leida. Kui juristid ei oska, jõua või taha artiklite või kodulehe sisu kirjutamisega tegeleda, tulebki appi õiguslik copywriting.
Krõõt Padrik 